K 03.07.2024 – 07:30 – Mulgimaa õpperingsõit

VABU KOHTI SEISUGA 31.05.2024: (läheb käiku vaid emb-kumb bussi täitumisel)
Kas buss 23 kohta / vabu kohti hetkel: 10.

või buss 36 kohta / vabu kohti hetkel: 23.


Mis:  Mulgimaa õppereis.

Külastame:

  1. Kärstna mõis.
    Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Mõisaomanikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kelle eduka sõjaväelase karjääri mälestuseks on Kärstna Kabelimäele püstitatud klassitsitlik kunstiteos – uinuv lõvi. Kaua aega töötas mõisa peahoones kool, täna asub seal lasteaed, külakeskus, raamatukogu.
  2. Mulgi elamuskeskus.
    Sooglemäe talukompleks asub Valgamaal, Helme vallas, Ala külas ning kuulub Mulgi Kultuuri Instituudile (edaspidi MKI). Aastatel 2008-2009 tegeles MKI aktiivselt talu otsingutega, kuhu rajada mulgi pärandkultuuri ja ajalugu tutvustav keskus. 2009. aasta sügiseks oli MKI-le pakutud üle 30 erineva objekti üle kogu Mulgimaa. Vanemad autentsed häärberid asuvad just Mulgimaa lõunaosas Halliste, Karksi ja Helme kihelkonnas. Sooglemäe kasuks otsustati eeskätt tänu selle heale asukohale (Valga-Uulu maantee lähedus ja asfaltkattega kohaliku tee olemasolu; tuntud turismiobjektide lähedus nagu Taagepera loss, Helme loss-koopad-allikad, Barclay de Tolly mausoleum, Koorküla järvestik, Tündre puhkeala, Teringi raba). Ühtlasi on endine vana suurtalu kui hea näide autentsest ajaloolisest mulgi talust ning selle kompleksi territooriumil oli säilinud häärber koos kõrvalhoonetega (teistel säilinud häärberitel olid kõrvalhooned puudu).
  3. Holdre mõis/Eesti Rahvuslik klaverimuuseum.
    Klaverimuuseumi eesmärgiks on saada kokku võimalikult täielik kogu eesti klaveritest. Tähtsustatud on ka Eesti tunnustatud inimestele kuulunud nö. nimelised klaverid, millede kaudu saab esindatud ka teiste riikide klaveritoodang.

Esialgne kava:

  • 07:30 – Väljumine Võrust
  • 09:00 – Kärstna mõis/varajane lõuna.
  • 11:00 – Saabumine Holdre mõisa
  • 13:00 – Mulgi elamuskeskus
  • 16:30 – Võrus tagasi.

Esialgne maksumus: 30€/inimene.


Millal: K 03.07.2024 – 9:30 (bussi väljumine)
Bussi väljumine: K 03.07.2024 – 7:30 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
Päeva (sõidu) pikkus: 7:30- u. 16:30 (Võrust-Võruni)

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/  – Esitage kindlasti soov, isegi kui vabu kohti enam pole!

NB!  Kohti jätkub ainult kiirematele,  kuna kohtade arv on piiratud!

Millal maksta: Esimesel võimalusel.
Makse tähtaeg: 25.06.2024 – peale seda lähevad broneeritud kuid maksmata kohad uutele huvilistele või öeldakse üleliigsed kohad üles.
Makstud  raha ei tagastata – Ootamatusteks palun leidke omale asendaja, täname!

Kuhu maksta:
Arve nr: 
Saaja: Võrumaa Sõprade Selts
Summa: 30€.
Kirjeldus: 03.07.2024 – Mulgimaa – Osaleja nimi – telefoni nr

Sularahas saab tuua , Vilja 22, Võru – Palun helistada ette: 523-0808 

N 21.12.2023 – 17:00 – Vanemuine, Tragikomöödia “Neljas õde”

VABU KOHTI: 9 – REGISTREERUMINE ON LÕPPENUD!


Mis: Tragikomöödia „Neljas õde“
Lisainfo: https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/

NB!  Teater on ligipääsetav kuulmislangusega inimestele subtiitritega ja vaegnägijatele kirjeldustõlkega!

Poola ühe huvitavama dramaturgi Janusz Glowacki (1938–2017) näitemäng esitab võimaliku versiooni sellest, mis juhtus Tšehhovi kolme õega pärast seda, kui nad olid lõpuks Moskvasse jõudnud.

See Moskva pole aga enam Tšehhovi-aegne unistuste paik, vaid 1990ndate varakapitalismi tõmblustes vaevlev Venemaa metropol, kus eluvõõrad intelligendid seisavad vastamisi nahaalsete ärikate ja sulidega. Uue tõotatud maana kerkib nüüd Moskva asemel silme ette hoopis Hollywoodi filmitööstus, kuhu pääsemiseks näibki avanevat soodne võimalus. Absurdi ja groteski kalduv must komöödia räägib avaramas mõttes inimestest, kes ei suuda endale tunnistada, et nad elavad sootsiumis, mille aeg on lootusetult möödas.

Näidendi toob lavale ukraina tunnustatud lavastaja ja teatripedagoog Stanislav Moissejev, kes mitmeid aastaid töötas Kiievi Ivan Franko nimelise Rahvusteatri kunstilise juhina.

Millal: N 21.12.2023 – 19:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: 21.12.2023 – 17:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
Päeva (sõidu) pikkus: 17:00- u. 22:30 (Võrust-Võruni)

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/  – Esitage kindlasti soov, isegi kui vabu kohti enam pole!
Eeldatav maksumus: XX€ (koos transpordiga, olenevalt osalejate arvust)

NB!  Kohti jätkub ainult kiirematele,  kuna kohtade arv on piiratud!

 

P 26.11.2023 – 14:00 – Vanemuine, Tom Stoppardi Draama “Leopoldstadt”

VABU KOHTI: 14 – REGISTREERUMINE ON LÕPPENUD!


Mis: Tom Stoppardi draama „Leopoldstadt“ Vanemuise suures majas
Lisainfo: https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/

NB!  Teater on ligipääsetav kuulmislangusega inimestele subtiitritega ja vaegnägijatele kirjeldustõlkega!

Aastal 1899 algava ja läbi kuuekümne aasta kulgeva näidendi keskmes on Merzide perekonna kodu Viini kesklinnas Leopoldstadtis, mis 20. sajandi alguses oli rahvarohke juutide linnaosa. Näidend jälgib suurearvulise ja jõuka Merzide perekonna saatust läbi sõja, revolutsiooni, vaesumise, natsismi tõusu ja holokausti. See on panoraamne ajalooline draama, kus põimuvad inimsaatused, kired, armastus ja traagika.

Kaasaegse näitekirjanduse elava klassiku Tom Stoppardi uusim näidend on pooleldi autobiograafiline. Näidend esietendus 2020. aastal Londoni West Endis, 2022. aasta sügisel jõudis „Leopoldstadt“ lavale ka Broadwayl.

Millal: P 26.11.2023 – 16:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: 26.11.2023 – 14:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
Päeva (sõidu) pikkus: 14:00- u. 19:30 (Võrust-Võruni)

 

L 28.10.2023 – 17:00 – Ugala teatris etendus ARST

VABU KOHTI: 0

Mis: Ugalas etendus “Arst” Lisainfo: https://www.ugala.ee/lavastus/arst/

Millal: L 28.10.2023 – 17:00 (teatri algusaeg)
Päeva (sõidu) pikkus: 14:00- u. 21:00 (Võrust-Võruni)
Bussi väljumine: L 28.10.2023 – 14:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)

Millal maksta: Esimesel võimalusel.
Makse tähtaeg: R 15.09.2023 – peale seda lähevad broneeritud kuid maksmata kohad uutele huvilistele või ülesütlemisele.
Maksumus kokku: Puudega inimene üksi või koos saatjaga: XX€/inimene,  Pensionär kellel pole puuet määratud XX€, Täispilet XX€.
Makstud  raha ei tagastata – Ootamatusteks palun leidke omale asendaja, aitäh!

NB!  Kohti jätkub ainult kiirematele,  kuna kohtade arv on piiratud!


Kuhu maksta:
Arve nr: 
Saaja: Võrumaa Sõprade Selts
Summa: Puudega inimene üksi või koos saatjaga: XX€/inimene,  Pensionär kellel pole puuet määratud XX€, Täispilet  XX€.
Kirjeldus: 28.10.2023 Ugala Arst  – Osaleja nimi – Kontakttelefon

Sularahas saab tuua, kokkuleppeliselt Vilja 22, Võru   Infotelefon: 5-2-3-0-8-0-8.

L 07.10.2023 – 17:00 – Ugala, etendus “Tramm nimega Iha”

VABU KOHTI: 0

Mis: Tramm nimega Iha – NB! Algne toimumiskuupäev muutus, muutke kalendris märkmeid!

Millal: L 07.10.2023 – 17:00 (teatri algusaeg)
Päeva (sõidu) pikkus: 14:00- u. 21:00 (Võrust-Võruni)
Bussi väljumine: 07.10.2023 – 14:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)

 

R 22.09.2023 – 09:00 – Wagenkyll SPA külastus

VABU KOHTI: 0

Mis:  Wagenküll SPA külastus

Lossispaast leiad karastava külmaveeoaasi, veemassaažiga basseini, Jaapani vanni (42°C), auru- ja aroomisauna (55°C), soola-aurusauna (50°C), suitsusauna (95°C), soome sauna (70°C), merevaigusauna (50-55°C).

Millal: R 22.09.2023 – 10:00 (jõuame vSPA-sse)
Päeva (sõidu) pikkus: 09:00- u. 15:00 (Võrust-Võruni)
Bussi väljumine: 22.09.2023 – 09:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
SPA külastusaeg: 3h.

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu

NB!  Kohti jätkub ainult kiirematele,  kuna kohtade arv om piiratud!

 

R 11.08.2023 – 07:00 – Piirissaare külastus

VABU KOHTI: 0

Mis:  Piirissaare külastus

Millal:R 11.08.2023 – 7:00 (väljasõiduaeg)
Päeva (sõidu) pikkus: 07:00- u. 17:00 (Võrust-Võruni)
Bussi väljumine: 22.09.2023 – 07:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
SPA külastusaeg: 3h.

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu

Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus.

Saare pindala on 7,5 km²,[1] millega see on suuruselt 12. saar Eestis. See on Peipsi järve suurim saar.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli saarel omaette omavalitsusüksus Piirissaare vald. Pärast haldusreformi kuulub saar Tartu valla koosseisu.

Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus.

Arhitektuurilistest vaatamisväärsustest asub saarel Piirissaare Peeter-Pauli kirik Tooni külas. Kuni 2016. aasta põlenguni asus Saare külas Piirissaare vanausuliste palvemaja.

Saare keskel saart põhja-lõunasuunaliselt läbiva kanali ääres asub Piirissaare sadam. Saarel on laevaühendus Laaksaare ja Tartuga.

Keskajast kuni Tartu rahuni oli saar jaotatud Liivimaa ja Venemaa vahel.

Tänapäeval on saarel kolm küla: Piiri, Saare ja Tooni, neist viimane oli Piirissaare valla keskus. Külad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel.

Piirissaarel elas 1920. aastal umbes 700 inimest. 2006. aastal oli elanike arv 86. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on saarel 53 püsielanikku. Tänapäevalgi on suurem osa saare elanikest vanausulised.

Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta Pihkva kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlik nimi Piirissaar.

Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus Põhjasõja järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenenud vanausulised ning sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed.[viide?] Eestlased olid saarele asunud juba 13. sajandil ning tulid valdavas osas arvatavasti Pedaspäält ja Meerapalust.

1820ndatest pärit andmete järgi elas Kastre mõisa alla kuuluval saarel 149 päristalupoega ja 162 vabatalupoega.

1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: “Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40 km ja mööda Peipsi järve 20 km. Kuna ühtegi sadamat seal ei ole, siis tuleb laevale 2–3 km vastu suur lodi. Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased.”

Aastatel 1929–1970 tegutses saarel Piirissaare kool.

Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada 1944. aasta veebruaris toimunud Teise maailmasõja lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud Nõukogude armee 128. laskurdiviisi positsioone.

Piirissaarel on toimunud mitmeid tõsiseid põlenguid, tihti on ühes põlengus hävinud mitu ligidal asuvat puuhoonet. 2016. aastal põles Saare külas maha mitu hoonet, teiste seas ka Piirissaare vanausuliste palvemaja.

 

NB!  Kohti jätkub ainult kiirematele,  kuna kohtade arv om piiratud!

N 06.07.2023 – 08:30 – Laev Pegasusega Emajõele ja õllemuuseum

VABU KOHTI BUSSIS: 3

Mis: Laev Pegasusega Emajõele ja A Le Coq. õllemuuseum
Laev väljub: 10:00; Õllemuuseum 12:00

Millal: N 06.07.2023
Päeva (sõidu) pikkus: 08:30-15:00 (Võrust-Võruni)
Bussi väljumine: 06.07.2023 – 08:30 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)