Rõõm on teatada, et on saadud loa Eesti filmi “Soo” näitamiseks,  Film tuleb näitamisele koos vaegkuuljate subtiitritega Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas kui soovid tulla vaatama anna eelnevalt sellest teada tel: 5230808

Oskar Lutsu samanimelisel jutustusel põhinev mängufilm “Soo” on põnevusest pakatav armastusfilm, mis viib meid 1917. aastasse, kui Euroopas möllas Esimene Maailmasõda ja Eesti idapiiri taga lahvatas revolutsioon. Noor kunstnik Toomas Haava (Franz Malmsten) tuleb Pariisist tagasi venna sootallu ja mässib ennast tahtmatult konflikti vägivaldse ja hirmsa Madjakuga, kes ahistab kohalikku tütarlast Hildat (Hanna-Ly Aavik). Kaunist ja salapärast tüdrukut hüütakse Metskassiks ning edevaloomuline Toomas avastab ennast järsku keset trillerlikku võitlust armastuse eest, mille panuseks on ei vähem ega rohkem kui tema enda elu.

Kokkupõrkes kohaliku jõhkardiga lööb välja Toomase vastuoluline loomus ja tal tuleb nüüd korraga võidelda nii “sookolli” kui ka iseenda sees kasvava ebakindlusega.

See on ajastufilm ühest maailma-ajaloo murrangulisest hetkest, milles põimub omapärase atmosfääriga põnevuslugu niisama kaasahaarava armastuslooga. Loomulikult ei puudu filmist ka Lutsu teostele omane huumor ja värvikad kõrvaltegelased. Filmi võttepaigad asuvad keset ainulaadset ja lummavat Eesti soomaastikku.

Romantilise põneviku “Soo” peategelasi kehastavad Franz Malmsten ja Hanna-Ly Aavik. Osades Franz Malmsten, Hanna-Ly Aavik, Liis Remmel, Martin Kork, Grete Kuld, Helgur Rosenthal, Märten Matsu.

 

Rõõm on teatada, et on saadud loa Eesti filmi “Vee peal” näitamiseks,  Film tuleb näitamisele koos vaegkuuljate subtiitritega Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas kui soovid tulla vaatama anna eelnevalt sellest teada tel: 5230808

“Vee peal” on terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond, kus probleemide eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma.

Andres (Rasmus Ermel) on poiss, kelle elus näib olevat probleeme ja muresid küllaga – ema on hüpanud Rootsi, isa omakorda kadunud Venemaa avarustesse, koolis on asjad pilla-palla ja teda kasvatav vanaisa on aga vahel liigagi varmas rihma järele haarama. See kõik on aga kukepea elu esimese armumise kõrval. Kuidas olla, mida teha, mida õigel hetkel öelda? Ja millal on see õige hetk? Kui endal neid teadmisi napib, siis tuleb „hüva nõu“ saamiseks pöörduda inimeste poole, kes käepärast võtta. Õnnetuseks ei taha tagasihoidlik Kolla kuulda millestki peale kalastamise ja ka äsja vanglast vabanenud Valter (Marko Matvere) ei pruugi olla see kõige õigem armuasjade ekspert…

Osades Rasmus Ermel, Aurora Künnapas, Kalju Orro, Maria Klenskaja, Evelin Võigemast, Aarne Soro, Hilje Murel, Indrek Taalmaa, Anne Reemann, Terje Pennie, Guido Kangur ja Marko Matvere. Filmi lavastajaks on Peeter Simm („Arabella, mereröövli tütar“, „Georg“). Film põhineb Olavi Ruitlase 2015. aastal ilmunud samanimelisel, mitmeid kirjanduspreemiaid pälvinud menuromaanil.

 

 

Rõõm on teatada, et on saadud loa Eesti filmi “Tähtsad ninad” näitamiseks,  Film tuleb näitamisele koos vaegkuuljate subtiitritega Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas kui soovid tulla vaatama anna eelnevalt sellest teada tel: 5230808

13-aastased Oliver ja Sass meisterdavad tööõpetuse tunnis ninakujulise prillihoidja, mis äratab ootamatult salapärase suurinvestori huvi. Samal ajal näeb Oliveri hiljuti koondatud isa vaeva, et leida uus ametikoht. Poisid on iseseisvaks äriajamiseks aga liiga noored ning nii tekibki Oliveril plaan, kuidas kaks kärbest ühe hoobiga tabada – nad palkavad oma firmat juhtima Oliveri isa ning päästavad seeläbi ka vanemate karile sõitnud abielu!

Konks on aga selles, et Oliveri isa ei tea, et töötab oma poja ja tolle sõbra Sassi heaks. Algab hoogne topeltmäng, mis eskaleerub, kui poisid saavad teada, mis on salapärasel investoril tegelikult plaanis.

Režissöör Ingomar Vihmari sõnul jutustab uus kodumaine koguperekomöödia „Tähtsad ninad“ laste ja vanemate suhetest kaasaegse ja värske nurga alt, esitades küsimuse, mida on ühel perekonnal tarvis õnnelik olemiseks. Filmi käigus segunevad ja muutuvad rollid – näeme täiskasvanuna käituvaid lapsi ja lastena käituvaid vanemaid. Peaosatäitjatest poisid Oliver ja Sass tulevad välja geniaalse plaaniga asutada iduettevõte ja päästa selle abil oma pere nii majanduslikest raskustest kui ka omavahelistest pingetest.

 

 

 

Rõõm on teatada, et on saadud luba filmi näitamiseks, “Elu ja armastus” Film tuleb näitamisele koos Eestikeelsete subtiitritega Võrumaa Puuetega Inimeste Kojas kui soovid tulla vaatama anna eelnevalt sellest teada tel: 5230808

1
00:02:17,138 –> 00:02:19,036
Hääletage vapside poolt!

2
00:02:19,263 –> 00:02:21,013
Tulge valima!

3
00:02:25,772 –> 00:02:29,092
Abivägi!
Abivägi, mu rüütel hakkab väsima!

4
00:02:29,209 –> 00:02:30,544
Lonni!

5
00:02:30,619 –> 00:02:32,037
Irma!

6
00:02:33,834 –> 00:02:36,177
Anna, ma võtan su koti. Lähme.

7
00:02:46,232 –> 00:02:48,958
Las ma võtan need.

Jah, aitäh.

8
00:02:56,380 –> 00:02:58,325
Mul on sulle sokid.

Mulle?

9
00:02:58,404 –> 00:03:00,934
Palun, ise kudusin.

Aitäh.

—

Kuna “Tõe ja õiguse” romaanisarja viimane osa ilmus 1933. aastal ning “Elu ja armastus” juba 1934. aasta oktoobris, siis on see ilmselt Tammsaare kõige kiiremini kirjutatud romaan. Kirjaniku sõbra August Hanko väitel valmis käsikiri vaid paari nädalaga. Tammsaare on teosesse pannud mõtted (eelkõige kultuuripoliitilised), mis “Tõe ja õiguse” veergudele ei mahtunud, kuid mida ta soovis ikkagi avaldada.

“Elu ja armastus” on psühholoogiline romaan, milles Tammsaare huvi inimkonna vastu muutub, selles teoses keskendub ta kahe inimese vahelisele suhtele.

Tammsaare teostes on oluline koht loodusel ja maastikel, sest nende kaudu avab ta inimese hingeelu. “Elus ja armastuses” on tähtis roll linnakeskkonnal.

Pealtnäha on see lugu armastusest, mis ei jää püsima, ja õnnetult lõppevast abielust. Sõjaeelse Eesti kirjanduses polnud selles justkui midagi uut. Tammsaare loomingus on armastusel väga oluline koht ning just seda võiks nimetada “Elu ja armastuse” peamiseks teemaks. Mehe-naise suhet on vaadeldud igast aspektist ning armastuse ja abieluga seotud nüansse käsitletakse peensusteni.

Loo saab kokku võtta väga lühidalt. Neiu Irma unistab paremast elust ning kolib linna Rudolf Ikka juurde teenijaks. Neiu unistus täitub, kui ta abiellub Rudolfiga, keda ta kirglikult armastab. Peagi aga ilmneb mehe püsimatus ja truudusetus ning abielu lahutatakse