Millal: K 06.05.2026 – 19:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: K 06.05.2026 – 16:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/ 

Molière

Komöödia

Moliere’i “Kvaliteetinimene ehk Kodanlasest aadlimees” on ajaproovile vastu pidanud üle 300 aasta. See on mänguline ja humoorikas lugu mehest, kes on veendunud, et tema tõeline elu algab alles siis, kui ta riietub õigesti, räägib õigesti ja liigub õigetes ringkondades. Selle unistuse tõukejõuks on müstiline daam, kes on tema südame kiiremini põksuma pannud.

Härra Jourdain on moodsa aja unistaja – ta tarbib enesearengu kursusi ja palkab eksperte, mille abil loodab saada täiuslikuks versiooniks iseendast, keda teised imetlema peavad. Tema ümber aga tiirlevad inimesed, kes soovivad Jourdaini suurtest ambitsioonidest omakasu lõigata. Kogu enesetäiendamine muutub pööraseks farsiks.

Jourdaini tütar Lucile ja tema väljavalitu Cléonte teavad, et armastuses ei loe päritolu ega kallid etiketikursused. Nende siiras suhe on kui pahvak värsket õhku maailmas, kus loevad vaid teiste imetlus ja staatus. Noorte armastus ja leidlikkus on jõuks, mis kogu farsile uue pöörde annab.

Kui kaugele oleme iseenda kuvandi loomisega valmis minema, et kuuluda ka kvaliteetinimeste hulka?

“Kodanlasest aadlimees” on üks Moliere’i näidenditest, mis on kirjutatud proosas. Sel aastal mängitakse näidendit suure publikumenuga ka Pariisis Comedie Française’’i teatris.

Lavastuses kõlab elavas ettekandes Jean-Baptiste de Lully originaalmuusika

Millal: N23.04.2026-19:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: N23.04.2026 – 17:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/ 
Eeldatav maksumus:  26€

Sotsiaalpsühholoogia professor Johanna Virt alustab teaduslikku uurimistööd,  mis käsitleb muutusi ülikooli sisekliimas. Üha enam saab selgeks, et kaasaegne akadeemiline maailm on üle  võtmas ärimaailma keelt, seadusi, tulemusnäitajaid, mõõdikuid ja edetabeleid. Samaväärselt on kahanemas teadurite motivatsioon ja töörõõm ning kummitamas läbipõlemine.

Uurimistöö edenedes satub Johanna eneselegi ootamatult ülikooli juhtkonnaga konflikti, millesse on peagi kaasatud ka tema kolleegid ja pereliikmed. Vastasseis paneb tõsiselt proovile Johanna ametialase eetika. Kuidas hoida teaduse ja hariduse ideaale maailmas, kus tõeste teadmiste tähtsus on hääbumas ja kuuldavaks saavad vaid kõige valjemad hääled?

Juha Jokela (1970) on rahvusvaheliselt tuntud soome teatrilavastaja, näitekirjanik ja stsenarist.

„Akadeemiline lühis” (originaalpealkirjaga “Dosentit”) esietendus Soome Rahvusteatris 2021. aastal ja on pälvinud Soome Teaduste Akadeemia inimõiguste auhinna.

Autor Juha Jokela
Tõlkija Kai Aareleid
Lavastaja Taago Tubin
Kunstnik Kristjan Suits
Valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Helilooja Day Of The Triangle
Videokunstnik Martin Rästa

Osades Maria Annus, Ragne Pekarev, Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Hannes Kaljujärv, Miika Pihlak

Millal: P22.03.2026-16:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: P22.03.2026-14:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)

Eelregistreerimine:  Tel: 5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/ 
Eeldatav maksumus:  26€

Noorte koreograafide balletiõhtu kahes osas

Balletiõhtu „Kontrastid“ tutvustab publikule kahe andeka noore koreograafi, Georgia Toni Hyrkäse ja Gus Upchurchi lennukaid mõttemaailmu. Kahe lühilavastuse näol vastanduvad teineteisele klassikaline ja nüüdisaegne tantsukeel, hele ja tume lavamaailm, nais- ja meeskoreograafi looming.

Kõigist vastandustest hoolimata koonduvad need poolused kokku ühe eesmärgi nimel: pakkuda vaatajale emotsiooniküllast elamust, koormamata publikut samas narratiivi jälgimise kohustusega ning võimaldades igaühel leida teostest endale meelepärane tähendus.

Viiulikontsert

See tantsu ja muusika ilu tähistav lavastus on ood Pjotr Tšaikovski Viiulikontserdile D-duur, op. 35. Tšaikovski voogavaid meloodiaid täiustab klassikaline ballett, milles romantilised ja lüürilised hetked vahelduvad pidulikkuse ja säraga.

Incipience

Muusika rituaalselt mõjuvatest rütmidest kasvab välja ürgne ja jõuline nüüdisstiilis lavastus. Teravas, pingest kantud koreograafias joonistub välja kord vastasseis, kord sünergia.

Vastasseisu kasutatakse kui võtit, mis avab vaatajale sütitavad abstraktsed ja esteetilised järgnevused. See teos köidab publikut autonoomia ja kontrolli, armastuse ja iha, kaose ja korra mitmetähenduslike tõlgendustega. See on avastusretk mõttemaailma, mis ei jäta ka hinge puudutamata.

Viiulikontsert

Koreograaf-lavastaja Georgia Toni Hyrkäs
Kostüümikunstnik Mare Tommingas
Valguskunstnik Kaspar Aus

Incipience

Koreograaf-lavastaja, helikujundaja Gus Upchurch
Kostüümikunstnik Mare Tommingas
Valguskunstnik Kaspar Aus

Vanemuise balletitrupp

Millal: L 21.02.2026 – 17:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: L 21.02.2026 – 14:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
Päeva (sõidu) pikkus: 14:00- u. 21:30 (Võrust-Võruni)

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/ 

Iiri kaasaegse dramaturgia elava klassiku Martin McDonaghi tragikomöödia viib vaataja 1934. aasta Iirimaale, kus pisikesel Inishmaani saarel keerleb elanike elu ümber väikeste rõõmude, suurte kuulujuttude ja karmide tõdede. Kuid isegi kõige väiksemas paigas põletavad suured unistused inimeste hingi. Noor poiss Billy, kelle keha on väeti, aga süda suur, ihkab midagi enamat – pääseda välja kitsa kogukonna ahistavast üksluisusest ja leida tee suurde maailma.

See on lugu lootustest ja pettumustest, sõprusest ja julmusest, inimlikust üksindusest ning omal kummalisel moel ka armastusest.

Millal: R 16.01.2026 – 19:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: R 16.01.2026 – 16:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
Päeva (sõidu) pikkus: 16:00- u. 23:30 (Võrust-Võruni)

Eelregistreerimine:  5230808 (SMS) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/ 

Öeldakse, et kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses.

Endine edukas firmaomanik Weller Martin veedab oma päevi vanadekodu verandal üksi pasjanssi ladudes. Talle käivad närvidele asutuse kehv toit, vanakeste pidev hädaldamine ja õdede üleolev suhtlusstiil. Ühel päeval satub verandale varem majavalitsejana töötanud Fonsia Dorsey. See väljapeetud daam tunneb end uues keskkonnas samavõrra kohatult. Ka tema ees on küsimused, kuidas täita oma päevi ja leida keegi, kellele ta veel korda läheb? Weller meelitab Fonsia kaardilaua taha ja naine avastab, et ei ole magusamat tunnet, kui kedagi džinnimängus võita. Paraku on võitjaid ainult üks. Kellele naeratab õnn? Kumb jääb peale? Selgub, et elu on palju põnevam, kui ei pea enam vaikselt surma ootama.

„Džinnimäng“ on Donald Lee Coburni 1978. aastal Pulitzeri preemia võitnud näidend. Autor on öelnud: „Ma avastasin, et vanadus võib olla selleks suurendusklaasiks, mille kaudu saab laval kujutada neid elukülgi ja iseloomuomadusi, mis tavaliselt jäävad sügavalt varjatuks.“ Näidendi esmalavastus Eestis oli 1984. aastal Ugala teatris. Tookord mängisid džinni Lisl Lindau ja Kaljo Kiisk.

Millal: N 04.12.2025 19:00 (etenduse algusaeg)
Bussi väljumine: N 04.12.2025 – 16:00 (Võrust – Vilja-Vabaduse nurgalt-Vana Selveri parkla) ja kokkuleppeliselt kesklinnas (Seminari väljaku bussipeatus)
Päeva (sõidu) pikkus: 16:00- u. 23:30 (Võrust-Võruni)

Eelregistreerimine:  523-0808 (SMS ja kõne) ja osale@vorumaa.eu ja https://osale.vorumaa.eu/osale/ 

romantiline draama

Nikolai Triik maalis 1908. aastal Pariisis oma sõbra ja kolleegi Konrad Mäe portree. Usutavasti teatakse Mäe trotslikku pilku ja vimmas kogu eelkõige just sellelt maalilt. Võimalik, et tegu on Triigi kõige tuntuma teosega. Aga mis on selle pildi taga?

„Palavik” on eluloolistele faktidele tuginev fantaasia, kus Nikolai Triik jutustab meile Konrad Mäe loo. Kahe lähedase sõbra ja vastandliku loojanatuuri ühine teekond viib Peterburi ja Ahvenamaale, Pariisi ja Tartusse, kulgedes läbi loominguliste murrangute, valusa armukolmnurga ning Pallase kooli ülesehitamise. Ühtlasi on see lugu ühest loojate põlvkonnast, kes oma metsiku töövõime ja ambitsioonikusega pani raskuste kiuste aluse Eesti kõrgkultuurile… ja hääbus ise hämmastavalt ruttu.

Lavastus valmib koostöös Konrad Mäe Sihtasutusega

Autor  ja lavastusdramaturg Priit Põldma
Lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Originaalmuusika autor Astra Irene Susi (Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)

Osades Andres Mähar, Rasmus Kaljujärv, Lena Barbara Luhse, Kristin Prits, Aivar Tommingas, Rasmus Vendel, Priit Strandberg

Võimumäng neljale
(ühes vaatuses)

Kaasaegselt teravam versioon Edward Albee’ kultusnäidendist „Kes kardab Virginia Woolfi?“.

Hilisel tunnil tuleb keskealisele abielupaarile külla noorem, uljam ja idealistlikum paar. Ent midagi on algusest peale paigast ära: sõnadel on kummaline alatoon, põhjus koosviibimiseks ähmane ja toolid ebamugavad. Öötundide jooksul tuleb ilmsiks, et kõigil meil on palju olulisi asju. Meil on korter, karjäär, päikesekuivatatud tomatid, tutvused, hea maitse ja kujutluspilt sellest, kes me olla tahame. Kui see kõik hakkab märkamatult murenema, siis kes meile selle kõige alt vastu vaatab? Mida tal vaja on? Kas ma üldse tunnen teda? Ja miks pole lavastuse pealkiri „Ärkvel naised“ ?

Musta huumoriga täidetud psühholoogiline võimumäng ühiskonnas, mis on juba ammu minetanud ühise ning lagunenud üksikegodeks.

Autor Martin Crimp
Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskunstnik Karmen Tellisaar (Endla)
Muusikaline kujundaja Kirill Havanski (Tartu Uus Teater)
Osades Piret Laurimaa, Andres Mähar, Liisbeth Kala, Ken Rüütel

Kusagil maailma servas, seal kus gloobus otsustavalt Põhjanaba poole kaardub, paiknevad kaks väikest riiki – Eesti ja Läti. Nende piirid kulgevad pikalt koos ja merigi on sama, kuid üksteise toimetamistest ei teata just palju. Ka keeled ja kombed on mõlemal sedavõrd erilised, et nende rahvaste mõtteruumis orienteerumine on vaid üksikute veidrike privileeg.

Ühel kenal päeval reisivad Eesti ja Läti piiril asuvasse motelli kaks väga erinevat inimest – Andrew New Yorgist ja German Venemaalt. Andrew on noor kosmopoliit, ilma juurte ja rahvuseta müügimees läänest, German aga endisest balletiartistist pensionär idast. Nad ei tea mitte midagi üksteise olemasolust, nad ei tunne kohalikke keeli ega kombeid, nad mõlemad varjavad oma tegelikke eesmärke.

Järgneva ööpäeva jooksul arenevad selles motellis kummalised sündmused: seal kohtuvad mitmed värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood. Pidev möödarääkimine, üksteise võõristamine, omavaheline mõõduvõtmine ja peidus olevad saladused võtavad koomilised ja absurdsed mõõtmed.

Elu ja surm, koosolemine ja üksindus, juured ja juurtetus, mälu ja mälutus, muinasjutud ja argielu, rahvuskultuur ja kosmopoliitne nutimaailm: need on vastandused, mille ületamisega selle loo tegelastel vaeva tuleb näha.

Lavastus sündis koostöös Valmiera Draamateatriga.
“Cosmopolitan” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Krum naaseb koju, unisesse linnakesse, kus teatab oma eluplaanide luhtumisest. Kuid peagi selgub, et ka teiste elu pole vahepeal edasi läinud. Kõik jätkavad sealt, kus pooleli jäi. Kõik on tardunud, paralüüsis, pidevas ootuses ja lootuses. Nii saab ka Krumi elust ootamismäng, mille käigus selgub, et elu ise – see suur ja hoomamatu – kipub mööda voolama. Unistustest joobununa ja elust hirmununa tunneb Krum, kuidas üha enam libiseb tal käest kontroll reaalsuse üle, mis paiskab väikese inimese aina suuremasse kaosesse.

Oo, projektsionist,
tee saal pimedaks,
et me üksteist ei näeks
ega peaks üksteisele
silma vaatama.

Ja nüüd
näita meile filmi …

Huumoriga vürtsitatud „Krum“ on Iisraeli tuntuima näitekirjaniku Hanoh Levini eksistentsialistlik absurdinäidend, mis kuulub kirjandusklassikasse. See 1972. aastal kirjutatud ja maailma lavadel rohkelt mängitud teos avab skalpellteravalt kodanlikku elu, mis justkui filmina inimestest mööda jookseb.