Öeldakse, et kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses.

Endine edukas firmaomanik Weller Martin veedab oma päevi vanadekodu verandal üksi pasjanssi ladudes. Talle käivad närvidele asutuse kehv toit, vanakeste pidev hädaldamine ja õdede üleolev suhtlusstiil. Ühel päeval satub verandale varem majavalitsejana töötanud Fonsia Dorsey. See väljapeetud daam tunneb end uues keskkonnas samavõrra kohatult. Ka tema ees on küsimused, kuidas täita oma päevi ja leida keegi, kellele ta veel korda läheb? Weller meelitab Fonsia kaardilaua taha ja naine avastab, et ei ole magusamat tunnet, kui kedagi džinnimängus võita. Paraku on võitjaid ainult üks. Kellele naeratab õnn? Kumb jääb peale? Selgub, et elu on palju põnevam, kui ei pea enam vaikselt surma ootama.

„Džinnimäng“ on Donald Lee Coburni 1978. aastal Pulitzeri preemia võitnud näidend. Autor on öelnud: „Ma avastasin, et vanadus võib olla selleks suurendusklaasiks, mille kaudu saab laval kujutada neid elukülgi ja iseloomuomadusi, mis tavaliselt jäävad sügavalt varjatuks.“ Näidendi esmalavastus Eestis oli 1984. aastal Ugala teatris. Tookord mängisid džinni Lisl Lindau ja Kaljo Kiisk.