romantiline draama

Nikolai Triik maalis 1908. aastal Pariisis oma sõbra ja kolleegi Konrad Mäe portree. Usutavasti teatakse Mäe trotslikku pilku ja vimmas kogu eelkõige just sellelt maalilt. Võimalik, et tegu on Triigi kõige tuntuma teosega. Aga mis on selle pildi taga?

„Palavik” on eluloolistele faktidele tuginev fantaasia, kus Nikolai Triik jutustab meile Konrad Mäe loo. Kahe lähedase sõbra ja vastandliku loojanatuuri ühine teekond viib Peterburi ja Ahvenamaale, Pariisi ja Tartusse, kulgedes läbi loominguliste murrangute, valusa armukolmnurga ning Pallase kooli ülesehitamise. Ühtlasi on see lugu ühest loojate põlvkonnast, kes oma metsiku töövõime ja ambitsioonikusega pani raskuste kiuste aluse Eesti kõrgkultuurile… ja hääbus ise hämmastavalt ruttu.

Lavastus valmib koostöös Konrad Mäe Sihtasutusega

Autor  ja lavastusdramaturg Priit Põldma
Lavastaja Tiit Palu
Kunstnik Pille Jänes
Originaalmuusika autor Astra Irene Susi (Endla)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)

Osades Andres Mähar, Rasmus Kaljujärv, Lena Barbara Luhse, Kristin Prits, Aivar Tommingas, Rasmus Vendel, Priit Strandberg

Võimumäng neljale
(ühes vaatuses)

Kaasaegselt teravam versioon Edward Albee’ kultusnäidendist „Kes kardab Virginia Woolfi?“.

Hilisel tunnil tuleb keskealisele abielupaarile külla noorem, uljam ja idealistlikum paar. Ent midagi on algusest peale paigast ära: sõnadel on kummaline alatoon, põhjus koosviibimiseks ähmane ja toolid ebamugavad. Öötundide jooksul tuleb ilmsiks, et kõigil meil on palju olulisi asju. Meil on korter, karjäär, päikesekuivatatud tomatid, tutvused, hea maitse ja kujutluspilt sellest, kes me olla tahame. Kui see kõik hakkab märkamatult murenema, siis kes meile selle kõige alt vastu vaatab? Mida tal vaja on? Kas ma üldse tunnen teda? Ja miks pole lavastuse pealkiri „Ärkvel naised“ ?

Musta huumoriga täidetud psühholoogiline võimumäng ühiskonnas, mis on juba ammu minetanud ühise ning lagunenud üksikegodeks.

Autor Martin Crimp
Tõlkija Erkki Sivonen
Lavastaja Johan Elm
Kunstnik Eugen Tamberg
Valguskunstnik Karmen Tellisaar (Endla)
Muusikaline kujundaja Kirill Havanski (Tartu Uus Teater)
Osades Piret Laurimaa, Andres Mähar, Liisbeth Kala, Ken Rüütel

Kusagil maailma servas, seal kus gloobus otsustavalt Põhjanaba poole kaardub, paiknevad kaks väikest riiki – Eesti ja Läti. Nende piirid kulgevad pikalt koos ja merigi on sama, kuid üksteise toimetamistest ei teata just palju. Ka keeled ja kombed on mõlemal sedavõrd erilised, et nende rahvaste mõtteruumis orienteerumine on vaid üksikute veidrike privileeg.

Ühel kenal päeval reisivad Eesti ja Läti piiril asuvasse motelli kaks väga erinevat inimest – Andrew New Yorgist ja German Venemaalt. Andrew on noor kosmopoliit, ilma juurte ja rahvuseta müügimees läänest, German aga endisest balletiartistist pensionär idast. Nad ei tea mitte midagi üksteise olemasolust, nad ei tunne kohalikke keeli ega kombeid, nad mõlemad varjavad oma tegelikke eesmärke.

Järgneva ööpäeva jooksul arenevad selles motellis kummalised sündmused: seal kohtuvad mitmed värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood. Pidev möödarääkimine, üksteise võõristamine, omavaheline mõõduvõtmine ja peidus olevad saladused võtavad koomilised ja absurdsed mõõtmed.

Elu ja surm, koosolemine ja üksindus, juured ja juurtetus, mälu ja mälutus, muinasjutud ja argielu, rahvuskultuur ja kosmopoliitne nutimaailm: need on vastandused, mille ületamisega selle loo tegelastel vaeva tuleb näha.

Lavastus sündis koostöös Valmiera Draamateatriga.
“Cosmopolitan” on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Krum naaseb koju, unisesse linnakesse, kus teatab oma eluplaanide luhtumisest. Kuid peagi selgub, et ka teiste elu pole vahepeal edasi läinud. Kõik jätkavad sealt, kus pooleli jäi. Kõik on tardunud, paralüüsis, pidevas ootuses ja lootuses. Nii saab ka Krumi elust ootamismäng, mille käigus selgub, et elu ise – see suur ja hoomamatu – kipub mööda voolama. Unistustest joobununa ja elust hirmununa tunneb Krum, kuidas üha enam libiseb tal käest kontroll reaalsuse üle, mis paiskab väikese inimese aina suuremasse kaosesse.

Oo, projektsionist,
tee saal pimedaks,
et me üksteist ei näeks
ega peaks üksteisele
silma vaatama.

Ja nüüd
näita meile filmi …

Huumoriga vürtsitatud „Krum“ on Iisraeli tuntuima näitekirjaniku Hanoh Levini eksistentsialistlik absurdinäidend, mis kuulub kirjandusklassikasse. See 1972. aastal kirjutatud ja maailma lavadel rohkelt mängitud teos avab skalpellteravalt kodanlikku elu, mis justkui filmina inimestest mööda jookseb.